Vaip
Taaskasutus vaip on minu ämma poolt oma 50 aastat tagasi lõigatud riietest. Kerad olid väiksed ja erilist midagi polnud. Kerad said poolitatud, et ühtemoodi tuleks poolest vaibast. Natuke lisasin ka uuemat ülejääke umbes 5-10% vaibast. Alguses ladusin kerad põrandale, et näha milline umbes tuleb. Olin päris masenduses kuna ei tule hea vaip. Aga minu üllatuseks mahavõtmisel, tuli isegi päris äge kirju vaip.
Rips laudlina
Kanga koos kudumisel sai rips laudlinad kootud. Üks 60*103 ja teine 60*87, muster erinevad. Lõimeks puuvillane ja koeks nöör ja peenike puuvill.
Vaip
Laps sai kaua oodatud vaiba omale tuppa. Lemmik värv lilla ja säraks päikest. Siduseks murdtoimne ja materjaliks trikotaaž pael. Teine värv tagurpidine tallamine.
Vaip
Laste tuppa sai tehtud vaip. Kuna tüdruk ja poiss siis värvid said sellised valitud. Vaipa saab kahtepidi kasutada.
Materjaliks: puuvillane trikotaaz pael
Kuna lõime ja kudet jäi üle natuke, siis sai ka sauna ukse ette väike vaibake tehtud. Märjad jalad kuivemaks pühkida kui puhkeruumi minna.
Rahvariided
Meie printsess sai omale lõpuks riided, mis olid ammu plaanitud. Algus lugu sellest, et minu seelikule olid tulnud alläärde augud. Natuke mõõtmist selgus siit tuleb välja lapsele ilusti seelik, endale koon uue seeliku riide. Nüüd kevadel hakkasin surfama netis ja leidsin ühe pildi kus oli niplispitsist pits tehtud mitte heegeldatud. Prinditud välja pilt sai Kristiina jutule mindud, tahaks sellist pitsi teha ja saigi muster selle pildi järgi joonistatud paberile. Ääre pitsi kahjuks ei olnud näha, aga tegin väikse muudatuse vahepitsi juures. Lisasin ühele äärele kaare.
Selgus mai keskpaigas, et lasteaias lõpupidu toimub rahvuslikus stiilis siis kellel on riided võib oma riided panna, aga kellel ei saab lasteaiast seeliku. Oi siis peab ruttu oma pitsid valmis tegema, et oma riided saab laps selga panna mida ta on juba pikkisilmi ammu oodanud. Lõpuks sain siis oma seeliku ka kangastelgedelt maha võis ka vanale seelikule käärid sisse lüüa. Kaks nädalat aega mõlemad seelikud valmis õmmelda ja tüdrukule veel pits lõpetada, ning pluus õmmelda. Enda komplektis on kõik muud asjad olemas 20 aastat tagasi.
Nagu ikka tuli veel igasuguseid segavaid faktoreid, et mitte jõuda valmis. Reede õhtu ütlesin kuna meil sellel nädalal pole mingeid erilise plaane siis võtan need kaks päeva õmblemiseks. Aga kus sa sellega, õmblusmasina taha sain laupäev alles kell 15.30 ja mõne hetke pärast laps helistas. Mine too auto õhtul ära, tema läheb maale. Tere tali jälle ei saa õmmelda. Ühiskondliku trantspordiga sõita sinna tund aega ja autoga vähe kiiremini tagasi jälle poolteist tundi läinud kus oleks natuke saanud midagi teha, ning õhtul peale seda kohe ka sauna. Jälle päev läinud.
Pühapäev sai siis tõesti pühendatud õmblemisele. Nii, et kell kaksteist lõpetasin oma seeliku voltide traageldamise. Nõel kõver ja vasaku käe üks sõrm läbi torgitud. Järgmine päev sai pressitud voldid sisse. Õhtul tuli veel meelde alusseelik ka veel teha ja pärja võiks ka teha järgi jäänud seeliku altääre triibust. Punane ja kuldne pärg sobib ikka.
Valmis riided ikkagi sai jehuuuuuu.........
Laps oli nii kärsitu, et ei saanud vööd uuesti pandud, natuke pahasti läks tiirud peale. Vaja vqatama minna ja näitama.
Tagant vaade: Ainuke asi mis ei ole ise tehtud on kra pits.Eest vaade:
Kodust leitud pits sai ka alla lihtsale seelikule. Natukene ilusam oleks.
Vöö ja seelikuriide pildid on varasemates postitustes olnud.
Pühalepa seeliku riie
Sai lõpuks telgedelt maha enda Pühalepa seeliku riide. Nüüd võib minna ka vana seeliku kallale kääridega ja tüdrukule sellest seeliku teha.
Materjalik; pooleks puuvilla ja linane niit, ning koeks erinevad villased lõngad. Kollane, rohelina, helepunane Raasiku valge lõng 8/1 mis sai ise värvitud. Valge oli kodus olemas jäänud Haapsalu sallist üle. Ülejäänud värvid ostsin "W&W" poest.
Pühalepa vöö
Alustuseks sai lapsele rahvariietele vöö valmistatud. Seeliku saab siis valmis meisterdatud kui minu enda seeliku riie tuleb telgedelt ükskord maha. Siis võin oma esimesele seelikule käärid sisse lüüa. Sellel nimelt on tulnud mõned augud seelikusse ja vaatasin et saan teha väiksema seeliku ehk lapsele esimesed riided. Teo sammul liigume valmimiseni. Ots on avatud.
Materjalik punane ja lilla tugeva keeruga villane lõng ja linane.
Pean uhkustama oma vanema poja näputööga ka. Tema tegi mulle vööteljed kui käis põhikoolis, sellest juba mitu head aastat möödas kui tuli jutuga minu juurde, et mida ma võiks käsitöö tunnis (puutöös) teha. Mõtlesin veits ja ütlesin, küsigu õpetaja käest kas ta sellist asja võib teha. Nii ta tegigi. Puhtalt pildi järgi mille ma otsisin internetis välja. Selle ajal ei olnud neid veel väga kasutusel ja avastasin surfates internetist. Hiljem hakkasin nägema laatadel müüdi neid. Minu arvates on väike aps võiks natuke pikem eest otsast olla. Kuigi vaatasin vöö raamatust ja võrdlesin, nagu oleks õige. Tubli poja sai hakkama küll. Seisis laua all sai ära proovitud.
Muster on omamoodi peaaegu pool vööd on ühe mustriga ja siis tuleb teine muster. Mitte nagu tavaliselt vaheldumisi kordub muster.
Mõlemalt poolt näha mõlemat mustrit.
Vaibad
Ohhhhh.... kevade lõpus sai pandud telgedele vaiba lõime ülesse. Sai ka natuke kootud. Suvi tuli vahele ja telgede taha ei saanudki istuda. Siis seisis kudumine, veel viis kuud, mis möödus kiirelt. Nüüd võtsin kätte üks õhtu ja kudusin istumis vaibad valmis. Kuna ribad olid lõigatud vanadest riietest, siis neid ime vähe (sipukatest ei tule ju palju, no mõnda oli ka rohkem). Seal oli veel beebi voodi lina, mõni kleit, valge lina, hommiku mantel, kaksikute väiksed hommikumantlid, sukkpüksid, pluus jne. Kui lõikasin siis mõtlesin, et nendest ei tule midagi välja normaalset. Värvid on täiesti ebanormaalsed. Aga oh üllatust, päris normaalsed tulid. Meil õues ümmargune laud kus on ümber statsionaarselt toolid. Siis oleks hea pehme istuda, tegin kaltsuvaibad selle jaoks.
Vaipade suuruseks on 80* 105, üks veidi pikem. Omal kohal.